1 «Господь отвечает Иову из бури»; «Где был ты, когда Я полагал основания земли» и сказал морю: «доселе дойдешь и не перейдешь»? 12 Бог требует знания Иова об утробе, глубинах моря, вратах смерти, хранилищах снега, об узлах Хима и уставах неба, о молниях.

[Когда Елиуй перестал говорить,] Господь отвечал Иову из бури и сказал:

кто сей, омрачающий Провидение словами без смысла?

Препояшь ныне чресла твои, как муж: Я буду спрашивать тебя, и ты объясняй Мне:

где был ты, когда Я полагал основания земли? Скажи, если знаешь.

Кто положил меру ей, если знаешь? или кто протягивал по ней вервь?

На чем утверждены основания ее, или кто положил краеугольный камень ее,

при общем ликовании утренних звезд, когда все сыны Божии восклицали от радости?

Кто затворил море воротами, когда оно исторглось, вышло как бы из чрева,

когда Я облака сделал одеждою его и мглу пеленами его,

и утвердил ему Мое определение, и поставил запоры и ворота,

и сказал: доселе дойдешь и не перейдешь, и здесь предел надменным волнам твоим?

Давал ли ты когда в жизни своей приказания утру и указывал ли заре место ее,

чтобы она охватила края земли и стряхнула с нее нечестивых,

чтобы земля изменилась, как глина под печатью, и стала, как разноцветная одежда,

и чтобы отнялся у нечестивых свет их и дерзкая рука их сокрушилась?

Нисходил ли ты во глубину моря и входил ли в исследование бездны?

Отворялись ли для тебя врата смерти, и видел ли ты врата тени смертной?

Обозрел ли ты широту земли? Объясни, если знаешь все это.

Где путь к жилищу света, и где место тьмы?

Ты, конечно, доходил до границ ее и знаешь стези к дому ее.

Ты знаешь это, потому что ты был уже тогда рожден, и число дней твоих очень велико.

Входил ли ты в хранилища снега и видел ли сокровищницы града,

которые берегу Я на время смутное, на день битвы и войны?

По какому пути разливается свет и разносится восточный ветер по земле?

Кто проводит протоки для излияния воды и путь для громоносной молнии,

чтобы шел дождь на землю безлюдную, на пустыню, где нет человека,

чтобы насыщать пустыню и степь и возбуждать травные зародыши к возрастанию?

Есть ли у дождя отец? или кто рождает капли росы?

Из чьего чрева выходит лед, и иней небесный, – кто рождает его?

Воды, как камень, крепнут, и поверхность бездны замерзает.

Можешь ли ты связать узел Хима и разрешить узы Кесиль?

Можешь ли выводить созвездия в свое время и вести Ас с ее детьми?

Знаешь ли ты уставы неба, можешь ли установить господство его на земле?

Можешь ли возвысить голос твой к облакам, чтобы вода в обилии покрыла тебя?

Можешь ли посылать молнии, и пойдут ли они и скажут ли тебе: вот мы?

Кто вложил мудрость в сердце, или кто дал смысл разуму?

Кто может расчислить облака своею мудростью и удержать сосуды неба,

когда пыль обращается в грязь и глыбы слипаются?

Ты ли ловишь добычу львице и насыщаешь молодых львов,

когда они лежат в берлогах или покоятся под тенью в засаде?

Кто приготовляет во́рону корм его, когда птенцы его кричат к Богу, бродя без пищи?

Немецкий (GNB)

Dann ergriff der HERR selbst das Wort und antwortete Ijob aus dem Sturm heraus. Er sagte zu ihm:

»Wer bist du, dass du meinen Plan anzweifelst,
von Dingen redest, die du nicht verstehst?

Nun gut! Steh auf und zeige dich als Mann!
Ich will dich fragen, gib du mir Bescheid!

Wo warst du denn, als ich die Erde machte?
Wenn du es weißt, dann sage es mir doch!

Wer hat bestimmt, wie groß sie werden sollte?
Wer hat das mit der Messschnur festgelegt?
Du weißt doch alles! Oder etwa nicht?

Auf welchem Sockel stehen ihre Pfeiler?
Wer hat den Grundstein ihres Baus gelegt?

Ja, damals sangen alle Morgensterne,
die Gottessöhne jubelten vor Freude!

Wer hat das Meer mit Toren abgesperrt,
als es hervorbrach aus dem Schoß der Erde?

Ich waŕs, ich hüllte es in dichte Wolken,
als Windel gab ich ihm den dunklen Nebel.

Ich gab ihm seine vorbestimmte Grenze,
schloss es mit Tor und Riegel sicher ein.

Ich sagte ihm: ́Bis hierher und nicht weiter!
Hier hört der Hochmut deiner Wellen auf!́

Hast du je einen Tag heraufbefohlen,
der Morgenröte ihren Platz bestimmt

und ihr gesagt, der Erde Saum zu fassen
und alle Bösen von ihr abzuschütteln?

In ihrem Licht erheben sich die Berge,
wie Kleiderfalten treten sie hervor.

Den Bösen aber bringt das Licht kein Glück,
es setzt dem Missbrauch ihrer Macht ein Ende.

Warst du schon unten bei den Meeresquellen?
Den Grund des Meeres, hast du ihn durchstreift?

Hast du am Tor der Totenwelt gestanden,
dort, wo die ewige Finsternis beginnt?

Weißt du, wie weit die Erde sich erstreckt?
Wenn du das alles kennst, dann sag es mir!

Kennst du den Weg zum Ursprungsort des Lichtes?
Von welcher Stelle kommt die Dunkelheit?

Führst du sie bis ans Ende ihres Weges
und bringst sie dann zu ihrem Ort zurück?

Du musst es können, denn du bist so alt,
du warst ja damals lange schon geboren!

Hast du die Vorratskammern schon gesehen,
wo ich den Schnee und Hagel aufbewahre?

Ich halte sie bereit für Unheilstage;
mit ihnen greif ich ein in Kampf und Krieg.

Wo ist der Weg zum Aufgangsort der Sonne
und wo der Platz, von dem der Ostwind kommt?

Wer grub am Himmel Rinnen für den Regen?
Wer bahnte dem Gewitter seinen Weg?

Wer lässt es regnen auf die öde Steppe,
aufs Land, in dem es keine Menschen gibt?

Wer stillt den Durst der ausgedörrten Erde,
damit sie grünes Gras aufsprießen lässt?

Denk an den Regen: Hat er einen Vater?
Und sieh den Tau: Hat jemand ihn gezeugt?

Wo kommt das Eis her? Wer ist seine Mutter?
Und welcher Schoß gebar den Reif und Frost,

der Bach und Fluss in harten Stein verwandelt,
das Meer bewegungslos erstarren lässt?

Kannst du das Siebengestirn zusammenbinden?
Löst du den Gürtel des Orions auf?

Lässt du die Tierkreisbilder aufmarschieren,
dass jedes sichtbar wird zu seiner Zeit?
Lenkst du den Großen und den Kleinen Wagen?

Kennst du die Ordnung, der der Himmel folgt,
und machst sie gültig für die ganze Erde?

Rufst du den Wolken dort Befehle zu,
damit sie Regen auf dich strömen lassen?

Schickst du die Blitze auf die Erde nieder?
Stehn sie dir zu Befehl, wenn du sie rufst?

Wer sagt dem Ibis, dass der Nilstrom steigt?
Wer sagt dem Hahn, dass Regenwetter kommt?

Wer zählt die rechte Zahl von Wolken ab?
Wer leert des Himmels Wasserkrüge aus,

wenn alle Ackerschollen fest zusammenbacken,
die Erde hart geworden ist wie Stein?

Treibst du der Löwin ihre Beute zu?
Stillst du die heiße Gier der jungen Löwen,

wenn sie sich in den Höhlen niederkauern,
in dichten Büschen auf der Lauer liegen?

Wer ist es, der den Raben Futter gibt,
wenn ihre Jungen nichts zu fressen finden
und mir laut schreiend ihren Hunger klagen?

Эстонский

Языки

Issand ise vastab Iiobile
Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:

„Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?

Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!

Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!

Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?

Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,

kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?

Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,

kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,

kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed

ning ütlesin: „Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”?

Kas sa oled kunagi oma elupäevil andnud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga,

et ta haaraks kinni maa äärtest ja puistaks õelad sealt välja,

et see muutuks nagu savi pitsati all ja jääks seisma otsekui riie,

et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?

Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?

Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?

Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!

Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik,

et sa võiksid teda viia ta piiridesse ja märkaksid teeradu tema koju?

Sa tead seda, sest olid ju siis juba sündinud ja su päevade arv on suur.

Kas sa oled käinud lumeaitade juures ja näinud raheaitu,

mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?

Kus on tee sinna, kus valgus jaguneb, kust idatuul levib üle maa?

Kes on lõhestanud vihmavalingule vao ja kõuepilvele tee,

et see võiks sadada asustamata maale, kõrbe, kus ei ole inimest,

laastatu ja lageda küllastuseks, et lasta tärgata noort rohtu?

Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?

Kelle üsast on välja tulnud jää ja kes on sünnitanud taeva halla,

kui veed tarduvad otsekui kiviks ja sügavuse pinnad tõmbuvad kokku?

Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrksust või valla päästa Vardatähtede köidikuid?

Kas sa võid Vihmatähti välja saata õigel ajal ja juhatada Vankritähtede kogumit?

Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja?

Kas sa suudad tõsta oma häält pilvedeni, et veevoolus sind kataks?

Ons sul võimalik saata välke, et need läheksid ja ütleksid sulle: „Vaata, siin me oleme”?

Kes on teinud iibise targaks või kes on andnud kukele mõistuse?

Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid,

kui muld on kokku vajunud känkraks ja kamakad on takerdunud üksteise külge?

Kas sina ajad lõvidele saaki ja täidad noorte lõvide isu,

kui need kükitavad pesades, lebavad varitsedes tihnikus?

Kes valmistab kaarnale roa, kui ta pojad karjuvad Jumala poole, toiduta ümber hulkudes?